Joogikultuur Armeenias

[reisisell]

Teema arutamaks erinevate kohalike jookide üle. Milliseid jooke tuleks kindlasti proovida ja millised võiks vahele jätta. Samuti on oodatud info, kust saab neid jooke Eestis osta.

Alkoholi reisilt kaasa ostes tasub arvestada:
Euroopa liitu sisenedes on ilma deklareerimata õigus omada järgmisi koguseid alkohoolseid tooteid:

• Veini 4 liitrit(sealhulgas ei või olla vahuveini ega liköörveini)
• Õlut 16 liitrit
• 2 liitrit alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22% (sealhulgas vahuveini, liköörveini) VÕI 1 liiter kanget alkohoolset jooki (alkoholisisaldusega üle 22%). Koguseid võib omavahel kombineerida, aga kahe kategooria kogus kokku protsentuaalselt ei tohi olla suurem kui 100% normist.

Antud normid kehtivad kalendrikuu jooksul esmakordsel saabumisel. Reisijatele, kes saabuvad õhusõiduki, rongi ja laevaga, ei rakendata alkoholi aktsiisivabastuse piiriületuste sageduse piirangut.

[raixxx]

[seljakotirändur]

Võrreldes Gruusiaga tundub siin joogikuultuut üldises plaanis sama, aga lähemalt vaadates hoopis midagi muud. Viinamarjast Armeenias nii palju veini ei tehta. Küll liigub aga palju näiteks ka granaatõuna veini. Kangest napsust tundub üks traditsiooniline asi olevat meie põldmarja sarnasest marjast tehtud naps.
Üks asi mida ilmselt võib ka joogikultuuri alla liigitada. Uskumatult palju on nii suurtes kui väikestes linnades väikseid veejoogipunkte, kust saab võrdlemisi külma joogivett juua. Yerevanis on nad kohati ühes kohas isegi kuni 6 väikse kraaniga, kust juua, aga hoolimata sellest võid isegi seal natukene olla sunnitud ootama. Kui muidu võib Armeenia ilmselt oma prügimajanduses kõvasti maas olla Euroopa riikidest, siis kujutan ette kui palju võimaldab selline lähenemine plastiku tarbimist vähendada eriti just turistide poolt. Kõikjal räägitakse, et tuleb piisavalt vedelikku tarbida kuuma ilmaga, aga näiteks Tallinnas võiks luua sarnaseid tingimusi, mitte üksikuid Tallinna Vee joogipunkte, millest ilmselt turistid arugi ei saa.