Võrreldes Gruusiaga tundub siin joogikuultuut üldises plaanis sama, aga lähemalt vaadates hoopis midagi muud. Viinamarjast Armeenias nii palju veini ei tehta. Küll liigub aga palju näiteks ka granaatõuna veini. Kangest napsust tundub üks traditsiooniline asi olevat meie põldmarja sarnasest marjast tehtud naps.
Üks asi mida ilmselt võib ka joogikultuuri alla liigitada. Uskumatult palju on nii suurtes kui väikestes linnades väikseid veejoogipunkte, kust saab võrdlemisi külma joogivett juua. Yerevanis on nad kohati ühes kohas isegi kuni 6 väikse kraaniga, kust juua, aga hoolimata sellest võid isegi seal natukene olla sunnitud ootama. Kui muidu võib
Armeenia ilmselt oma prügimajanduses kõvasti maas olla Euroopa riikidest, siis kujutan ette kui palju võimaldab selline lähenemine plastiku tarbimist vähendada eriti just turistide poolt. Kõikjal räägitakse, et tuleb piisavalt vedelikku tarbida kuuma ilmaga, aga näiteks Tallinnas võiks luua sarnaseid tingimusi, mitte üksikuid Tallinna Vee joogipunkte, millest ilmselt turistid arugi ei saa.